Tervitus kõigile!
Tänan kõiki, kes käisid reedel isadepäeva peol!
Osavõtt oli küll väike, sest ringi oli liikumas haiguspisik, kuid sellegipoolest saime maha peetud ühe korraliku peo. Kõik lapsed olid selgeks õppinud oma lemmikud tantsud ja laulud, mida esitada isadele (ja ülejäänud perele!). Peab aga tunnistama, aga et keeruline on laval ilma issideta – mis lapsed ikka nendeta teeks! Õnneks olid isad varmad tulema oma Kullapaidele appi ning siis juba mindi tantsude ja lauludega edasi koos! 🙂
Väga vahva oli vaadata, kuidas isad istusid väikeste toolide peal, võsukesed süles. Hirmus kitsas oli, aga nagu öeldakse, häid lambaid mahub palju ühte lauta! Hakkama saite ning üldse mitte kehvasti – isad oleksid justkui kõike laule ja tantse juba teadnud ning ostasid väga osavalt kõike kaasa teha. Seda oli väga hea näha!
Peol joonistasid kõik isad koos lastega ka enda unistuste auto, mis hiljem seina peale riputati. Töid oli erinevaid – viimse detailini lihvituid, värvilisi, koormatega, vilkuritega . . . Näitus on seinal, kõigile vaatamiseks!
Veidi enne isadepäeva pidu palusin emadel tuua pildid sellest ajast, kui isa oli väike. Väga tore, et ka seda ülesannet olid emad nii usinalt nõus täitma! Seinu kaunistasid meie rühma laste koopiad – eriti hästi võis seda märgata Emma, Karl R, Sander Eriku ja Elisabethi isa fotodelt. Teisi pidi veidi kauem uurima, et märgata, mis on lapse ja isa vahel sarnast! Need pildid pakuvad tõesti lastele suurt rõõmu – Karl R. näitab juba mitu päeva järjest, kus asub tema isa ja seletab, mida ta pildil teeb.Miks mitte korraldada ka kodus mõni tore näitus? Seda enam, et tõesti mõnele isale tuligi üllatuseks, et tema pilt on seinal – näiteks Marjete isa ütles kindlalt, et minu pilti siin küll ei ole, aga lähemal vaatlusel selgus, et ikka on küll! 🙂
PS! Kui kellegil on peost häid pilte, siis palun kirjutage mulle. Paneme nad siis üles ka meie albumisse. Mina lisan oma pildid peagi sinna ning Raidi lisab ka omad! Ootame aga ka väga teie pilte! 🙂
Pidu läks tõesti väga hästi – tantsiti, lauldi, joonistati, naerdi, mängiti! Mis veel elult tahta? Tore, et laste kõrval on nii hoolitsevad isad ja vanaisad! Jääge alati sellisteks!
kullapaid.wordpress.com 
Väga vahva üritus oli, veelgi toredam on vaadata pilte ja kuulata kodus kuidas lapsele ja issile meeldis ja nüüd laualab meie Marjete ikka ja jälle olen issi kukupai. Olime eelmine aasta haiged ja nüüdki saime korraks terveks, aga see reedene päev oli ikka väärt küll, et rühmas olla. Tibu ootab juba, et saaks terveks ka lasteaeda.
Marjete ema:)